Tarkvaraarenduse elutsükkel on protsess mille käigus tehakse mingisugune tarkvaratoode
Saab ka muuta juba olemasolevat tarkvaratoodet.
Tarkvara toode on midagi, mis saavutatakse tarkvaraarenduse elutsükliu käigus selle tulemina
ning mida klient või lõppkasutaja saab kasutada soovitud eesmärgi saavutamiseks või probleemi lahendamiseks.
Tarkvaratoode võib olla kas installeeritav programm, serveritarkvara, draiver, või ükskõik mis muu
rakendus mis kasutaja jaoks midagi ära teeb.
Elutsükli eesmärk on tagada, et valmistatakse kvaliteetne toode, mis vastab kliendi nõuetele, ning
kasutaja vajadustele ja mõlemi ootustele. Olgu need ootused siis funktsionaalsed või mittefunktsionaalsed.
Ideaalis on eesmärk tagada ka seda, et toode valmiks õigeaegselt, jääb eelarve piiridesse, töötab kasutaja
jaoks efektiivselt, on võimeline integreeruma kasutaja IT-taristuga ja ei ole kulukas hooldada ning mida
saab vajadusel ka täiendada.
Tarkvaraarenduse elutsüklid on oma sisemuselt jaotatud etappideks. Olenevalt mudelist need erinevad
aga üldiselt on igas mudelis olemas need 4 üldist etappi mingi kujul, kui otsene analoog vastavalt mudelile
puudub. On olemas Analüüs, Projekteerimine ja/või Kavandamine, Teostus ning Hooldus.
Siin toimub tarkvaraprojektile vajalike nõuete selgitamine. Selgitatakse välja mida tahab klient, ning
mis lõppkasutajal vaja on, mida nad sellest ootavad. Selgitatakse välja funktsionaalsed nõuded (ehk mida
päriselt toode tegema peaks) ja mittefunktsionaalsed nõuded (ehk kuidas välja näeb, palju korraga kasutada
saab, millisel riistvara jooksma peab)
Näiteks oleks kalorikalkulaatoril sellised nõuded:
| Funktsionaalsed nõuded | Mittefunktsionaalsed nõuded |
|---|---|
| Programm lubab kasutajal arvutada oma päevast tarbimist. | Kasutajal on lihtne ja mugav programmiaknas navigeerida. |
| Programm laseb kasutajal valida olemasolevaid tooteid. | Programm toetab vaegnägijaile programmi kasutust. |
| Kasutaja saab arvutada kaloreid kodus tehtud söögi kohta. | Programm ei hõiva ebaloogiliselt palju kasutaja süsteemiressursse. |
| Programm saadab telefonile märguandeid hoiatuste ja eesmärkide saavutatuse kohta. | Programm ei salvesta kasutaja isiklikku infot serveris. |
Siin määratakse ära süsteemi sisemine arhitektuur, osised, liidesed ja muud vajalikud omadused.
Selle töö tulemusena tekib arendatavast tarkvaraprojektist kavand. Selles etapis analüüsitakse
eelnevas etapis paikapandud nõudeid ja kirjeldatakse selle abil struktuur. Projekti kavand ongi
aluseks kuidas järgmises etapis projekti teostama hakatakse.
Mõnikord aga jaotatakse kavandamisetapp kaheks, kus üleüldine struktuur selgitatakse välja detailidest
eraldi. Need jaotatakse siis omakorda eraldi kaheks alametapiks:
Selles etapis, põhinedes eelnevalt paika pandud kavandile, algabki arendustöö mille käigus reaalselt nüüd
tarkvaratoode valmis saadaksegi. Kuna eelnevalt kirjeldati ka süsteemi pisidetailid, saab siin rakendada kogu
arendusmeeskonda samaaegselt, kus iga liige või iga alamgrupp arendab ühte kirjeldatud detaili. kogu projekt on eri
osade kaudu paralleelselt arenduses. Selle etapi lõpupoole toimub ka testimine, otsitakse vigu, nii koodis kui ka
kasutaja vaatepunktist, ja tagatakse, et valmistatav tarkvaratoode on üleüldiselt veavaba ning omab kõrget
käitluskvaliteeti
Pärast lõpoetatud teostusetappi antakse toode kliendile ja kasutajale üle, ning kõik mis toimub pärast üleandmist
on hooldus. Hoolduse all saab teostada edasisi parandusio, toote optimeerimist ja monitooringut mille abil
tagatakse et tarkvaratoode jätakb tööd tõrgeteta.
Hooldusetapi raames saab klient ka esitada uusi nõudeid, mida projektile juurde arendada. See aitab tootel püsida
konkurentsivõimelisena.
Hooldusel on tähtis, et hooldav arendaja või meeskond oskaks lugeda ja aru saada eelnevate arendajate koodist.
See aitab kaasa projekti haldamisel kulude kokkuhoiule ning lubab teostada hooldust kiiremini ja aitab lihtsamini
muuta.
Tarkvaraarenduse elutsüklis on kõik eeltoodud etapid mingi kujul olemas.